Kose metsavennad sängitati pühitsetud mulda

Kose kalmistul peetud mälestustalitusele eelnes mälestusteenistus Kose kirikus, metsavendade ärasaatmisest võtsid muuhulgas osa riigikogu liige Eerik Niiles Kross, Kose vallavolikogu esimees Merle Pussak ning Kose vallavanem Demis Voss.

Lisaks metsavendade ümbermatmisele avati mälestusteenistuse lõpus skulptor Mati Karmini tehtud Kose kihelkonna metsavendadele pühendatud mälestuskivi, kus on kõigi Kose kihelkonnas tegutsenud ja lahingutes langenud või vangilaagrites hukkunud metsavendade nimed koos sünni- ja surma-aastatega.

Kivilo, Priski ja Kauni hauakohad leiti Eesti sõjamuuseumi arheoloog Arnold Undi juhtimisel ja Kaitseliidu Kõue rühma liikmete kaasabil, infot metsavendade kohta otsis arhiividest Eerik Niiles Kross.

Hinnanguliselt oli Eestis pärast Teist maailmasõda umbes 14 000–15 000 metsavenda, koos ennast lihtsalt metsas peitvate inimestega on metsavendade üldarvuks pakutud ka kuni 30 000.

Suurim metsavendade organisatsioon oli Relvastatud Võitluse Liit (RVL), mis tegutses aastatel 1946–1949. RVL-i juhid langesid 1949. aasta suvel. Suuremad lahingud metsavendade ja julgeolekuüksuste vahel lõppesid Eestis 1953. aastal. Üksikuid lahinguid peeti veel 1957. aastani.

Viimased elusalt kätte saadud metsavennad arreteeriti 1967. aasta suvel Võrumaal, need olid Hugo ja Aksel Mõttus. Viimane langenud metsavend oli 1978. aastal kinnivõtmisel langenud August Sabbe.