Murtud Rukkilille Ühing: me oleme viimased elavad tunnistajad
Kolmapäeval, 26.märtsil, kohtusid Toompeal riigikogus Murtud Rukkilille Ühingu (MRÜ) esindajad Okupatsiooniohvrite ühingute rahvusvahelise koostöö toetusrühma liikmetega, et arutada tegevusplaane ja leida poliitilist tuge ühingu teavitustegevustele.
Murtud Rukkilille Ühingu esimees Enno Uibo sõnul on täna veel elus olevatel küüditatutel kohustus olla hoiatavaks hääleks. „Me ei tohi mõelda endast kui ohvritest, vaid viimastest tunnistajatest, kelle ülesanne on kurjuse eest hoiatada. Mida rohkem me räägime, seda rohkem meid kuulatakse,“ ütles Uibo.
Uibo andis kohtumisel ülevaate ühingu viimase aja tegevusest, mille hulka kuulub ka 2024. aasta sügisel loodud Balti riikide ja Poola ühisorganisatsioon Balti Allians, mille eesmärk on teha teavitustööd. Planeerimisel on ka esimene nelja riigi organisatsioonide suurkonverents.
Riigikogu toetusrühma liikme Urve Tiiduse sõnul on MRÜ hea näide toimivast ja aktiivsest organisatsioonist. „Vaatame toetusrühmaga üle, kuidas saame omalt poolt ühingu tegevusi paremini toetada,“ ütles Tiidus.
Murtud Rukkilille Ühing on asutatud 2003. aastal eesmärgiga
koondada Siberisse küüditatuid ning on oma nime saanud president Lennart Meri
2001. aastal jagatud Murtud Rukkilille märgi järgi. Ühingu liikmete arv on 700
ringis.
Balti riikidest küüditati okupatsioonide käigus Siberisse ligi 150 000 inimest.
Neist Eestist üle 30 000, Lätist üle 59 00 ja Leedust üle 49 000 inimese.
Eesmärgiks oli neutraliseerida nõukogude võimu aktiivsed ja võimalikud vastased
ning nende lähedased ja perekonnaliikmed ning läbi selle ka rahvuslik eliit,
kes võiks osutada ning organiseerida vastupanu. Noorim küüditatu Eestist oli
teadaolevalt kolmepäevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim 95-aastane Maria Räägel
Abja vallast.