President Karis: Venemaale küüditatud kümned tuhanded Ukraina lapsed peavad saama kodumaale naasta

„Rahvusvahelised organisatsioonid on kogunud selgeid tõendeid, kuidas on viidud lapsi Ukrainast Venemaale,“ sõnas president Karis. Ta viitas Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee vastavale resolutsioonile, mille kohaselt vastab Venemaa tegevus Ukraina laste röövimisel genotsiidi tunnustele.

„Peame tegema kõik võimaliku, et sunniviisiliselt kodudest ära viidud Ukraina lapsed saaksid turvaliselt naasta ning laste deporteerijad võetakse vastutusele,“ ütles Eesti riigipea.

Ta rõhutas vajadust seista selle eest, et Venemaa võetaks sõjakuritegude eest vastutusele ja tõi esile Euroopa Nõukogu olulise rolli. „Sõjakahjude registri loomine on esimene samm selles suunas ning see ei tohi jääda viimaseks,“ lisas president Karis. Ta pidas vajalikuks järgmise sammuna liikuda edasi agressiooniohvritele kompensatsioonimehhanismi loomisega ning rahvusvahelise erikohtu moodustamisega, millel oleks ÜRO liikmesriikide laialdane osalus.

Vabariigi President allkirjastas Eesti nimel ka Euroopa Nõukogu deklaratsiooni Venemaa poolt Ukrainale tekitatud sõjakahjude registri loomise kokkuleppe toetuseks. Registriga on tänaseks ühinenud üle 40 riigi, sealhulgas ka Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit.

Enne Reykjavikis toimuvat tippkohtumist kohtusid Euroopa Nõukogu riikide riigipead ja valitsusjuhid viimati 18 aastat tagasi Varssavis. Lisaks Euroopa Nõukogu liikmesriikidele on tippkohtumisele kutsutud Euroopa Liidu, ÜRO ja OSCE ning vaatlejariikidena Ameerika Ühendriikide, Kanada, Jaapani, Mehhiko ja Püha Tooli esindajad.

Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Euroopas. Organisatsiooni kuulub 46 riiki. Euroopa Nõukogu ministrite komitee senine eesistuja Island andis tippkohtumise lõpul eesistumise üle Lätile.

Allikas: president.ee