Solman: praegu on sobiv hetk okupatsioonisümbolite kaotamiseks

Riigihalduse minister Riina Solman leiab, et Ukraina sõja kontekstis on praegu sobiv hetk kaotada Eesti avalikust ruumist sinna veel jäänud okupatsioonisümbolid – nii monumendid kui ka tänavanimed, mis kannavad nõukogudeaegsete tegelaste nimesid. Tema sõnul on alustatud kohanimeseaduse täiendamist, mis annab valitsusele suurema õiguse nõuda omavalitsustelt kohanimede muutmist.

"Ma arvan, et täna on meil moraalselt soodne pinnas Eestis selliseid muudatusi ellu viia, mis puudutavad ebasobilikke kohanimesid või punamonumente," ütles Solman neljapäeval ERR-ile. "Ukraina sõda, Venemaa agressioon ja tapatalgud Ukrainas on andnud meile moraalse õiguse vaadata läbi need haavad, mis on veel eesti rahval parandamata. Ja kuna meile läheb korda kõik see, mis toimub Ukrainas, see meenutab meile meie enda vanemate ajalugu, siis on meil täna igati õigustatud küsimus viia nüüd ka kohanimeseadus vastavusse sellega, et ka meie rahva haavad saaksid parandatud ja need punamõrtsukate nimed välja vahetatud, mis on nähtaval ja eksponeeritud," lisas minister.

Solman pidas silmas Eesti Vabariigi sünni vastu võidelnud punategelaste Albert-August Tiimanni ja Ants (Ansis) Daumani nime kandvaid tänavaid Narvas, mida sealne linnavõim pole vaatamata korduvatele üleskutsetele ümber nimetanud.

Tema sõnul täiendas riigikogu juba 2020. aastal kohanimeseadust, lisades sellele sätte, et isiku nime ei või pühendusnimeks määrata, kui isik on tegutsenud Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu. Sellise vastuolu ilmnemisel teeb valdkonna eest vastutav minister kohanime määrajale ehk omavalitsusele ettepaneku viia ebasobivad nimed pärast kohanimenõukogult vastava ettepaneku saamist seadusega kooskõlla.

"Ja nii ongi minu eelkäija, riigihalduse minister Jaak Aab, saatnud 25. juulil 2020 Narva linnavalitsusele märgukirja, milles ta palus esimesel võimalusel võtta vastavalt kohanimeseadusele päevakorda Daumani ja Tiimani tänavanimede küsimus ja korraldada nende asendamine Eesti aja- ja kultuurilooliselt sobivate nimedega," rääkis riigihalduse minister.

Kuna aga Narva linnavolikogu ei ole siiani neid tänavanimesid ära muutnud, kavatseb minister algatada kohanime seaduse veelkordse muutmise: "Oleme võtnud plaani kohanime seaduse muutmise, et juhul kui kohalik võim ei hakka muutma seadusega vastuolus olevaid nimesid, siis saab kohanime määramiseks õiguse minister, loomulikult seda siis kohaliku omavalitsusega koostöös."

"Eelnõu on hakatud juba kokku panema ja lähiajal hakkame seda loksutama omavahel, et seejärel liikuda siis ka juba parlamenti," ütles riigihalduse minister.

Solman väljendas ka veendumust, et narvakad mõistavad soovi punategelaste nimed linnapildist kaotada. "Ma olen üsna kindel, et Narva inimesed on tegelikult kaastundlikud ja kui neile ajalugu selgitada, siis nad saavad sellest aru. Mina arvan, et Narva linnavõimudel on just see aspekt jäänud tegemata, et nad ei ole lihtsalt neid asju ette võtnud – seda üsna teadlikult, sest me ju teame, et vaenuliku naaberriigi infosõja üks elemente ongi siis selliste nimede ja kohanimedega mõjutamine, monumentidega teise rahva alistamine," rääkis ta.

Solmani sõnul ei peaks punasümbolite kaotamisega kaasnema ülemääraseid emotsioone ega konflikti. "Aga me peame endale aru andma, et see väärtuskonflikt on olemas ja väärtuskonflikti ei lahenda sellega, kui me midagi kalevi alla lükkame. Need arutelud, mis on täna sobilik, mida tuleks ette võtta, tuleb avalikult ära pidada ja ma usun, et kohanime muudatustega tullakse kaasa," leidis ta.

Allikas: ERR


Eelmine
Eesti tegi koos Läti, Leedu, Poola ja Rumeeniaga ELile ettepaneku kommunismikuritegude laiemaks mälestamiseks
Järgmine
Kallas: punamonumendid teisaldatakse nii kiiresti kui võimalik