Ühtehoidmise päeva tähistanud represseeritud: sarnaselt ukrainlastele on meie vabaduse pandiks ühtehoidmine

Murtud Rukkilille Ühingu esimees Enno Uibo sõnul näitasid nii Vabadussõda kui sel aastal peetud Ukraina kaitselahingud, et tugev vaim murrab võõra väe. „Rasked ajad tuletavad meile meelde, et tülitsemine ja teineteise peale vihaselt vaatamine viib meid vabaduse kaotuseni. 1949. aastal lapsena Siberisse küüditatuna tahan panna kõigile Eesti inimesetele südamele – hoidkem teineteist. Sest nii oleme me tugevamad,“ ütles Uibo, kelle sõnul on Ukraina sündmused näidanud, et ei küüditamised ega kurjus pole maailmast kadunud. „Nagu ka ukrainlastel, on ühtehoidmine meie vabaduse ning elu ja tervise pant.“

Ühtehoidmise päeva tähistamine algas kell 10.00 Peetri kirikus 2. ülestõusmispüha aja jumalateenistusega, kus mälestati 1941. ja 1949. aasta küüditamiste ohvreid.

Kell 12.00 algas tseremoonia Eesti Rahva Muuseumis, kus Murtud Rukkilille Ühingu liikmed Raimo Ladva ja Enno Uibo istutasid hukkunute mälestuseks tammepuu.

1941. aasta juunis saadeti sunniviisiliselt kolmest Balti riigist Siberisse asumisele ligikaudu 60 000 inimest, 1949. aasta märtsis saatsid nõukogude repressiivorganid kolmest Balti riigist Siberisse ligi 95 000 inimest. Sundasumine pidi algselt olema püsiv, kuid Stalini surma järel 1953. aastal hakati Siberi rasked tingimused üle elanuid etapihaaval kodumaale tagasi lubama. Enamjaolt oli eelduseks, et inimene ei tohi naasta oma endisesse elupiirkonda.

Ühtehoidmise päeva tähistati sel aastal esimest korda.