Narva ja Narva-Jõesuu linnapea ei pea mõistlikuks punasammaste eemaldamist
Kumbki linnapea ei seoks teist maailmasõda ja Putini tegusid Ukrainas.
"Need asjad on ikkagi erinevad ja minu arvates siin ikkagi puudub seos Putini ja nende mälestussammaste, ka konkreetselt selle tanki vahel. Ma arvan, et nendel teemadel peab eraldi rääkima," ütles Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.
"Jätaks selle mälestusmärkide teema selleks ajaks, kui maailmas on taas rahulikumad ajad. Aga ma rõhutan, et ma mõistan neid inimesi, kes tahaks tanki puhul lahendust, aga ma mõistan ka Narva inimesi, kes ütlevad, et käed eemale meie tankist, see on meie tank. Ja seetõttu ma ei näe ühtegi head lahendust," lausus Narva linnapea Katri Raik.
Sinimägede muuseumi juhi, ajaloolase Ivika Maidre sõnul võiks Ida-Virumaa niinimetatud punasambad tulevikus koguda muuseumisse, kuid seda ei peaks tegema üleöö ja kiirustades. Tanki kõrvale Ukraina koleduste näituse panemist ta ei välistaks.
"Eelnevalt peaks olema suhtekorraldus kõige paremas mõttes. Mitte lihtsalt propagandajura, vaid asjad tuleks läbi rääkida. Samas ei tasuks alluda ka igasugustele provokatsioonidele, sest alati on igas asjas keegi vastu," lausus Maidre.
Linnapeade sõnul on oluline mõista, et teise maailmasõja võitjatele pühendatud mälestusmärgid on paljude piirkonna elanike jaoks osa perekonna ajaloost.
"See on pereajaloo osa, see on siinsete inimeste identiteedi osa. Ja sellel aastal juba tuli 9. mai ka Narvas teistmoodi. Kui seni on peetud "den pobedõ" ja "den osvoboditelja" ehk "võitja päeva", "vabastaja päeva", siis sel aastal oli see vaikne mälestamise püha," märkis Raik.
Portaalis monument.ee Ida-Virumaa ausammaste arvestust pidava geograafi Mait Sepa andmetel on Kirde-Eestis umbes poolsada teise maailmasõjaga seotud Nõukogude võimu püstitatud monumenti.