Põhja-Sakala vald taotleb kolme punamonumendi teisaldamist

Põhja-Sakala vallavanem Jüri Hansen ja volikogu esimees Priit Toobal kirjutavad kaitseministeeriumi juures tegutsevale sõjahaudade komisjonile saadetud taotluse selgituses, et "sobimatus asukohas asuvatest sõjahaudadest tuleks hukkunute säilmed ümber matta mõnele valla kalmistule (nt Arussaare külas Arussaare või Suure-Jaani linnas Pihlaka pst kalmistule) ning tähistada sõjahauad ajaloolistest tegelikest faktidest lähtuvate ning Eesti kultuuri- ja avalikku ruumi sobivate mälestusplaatidega".

Vallajuhid leiavad, et koos säilmete ümber matmisega on põhjendatud ka hauamonumentide teisaldamine.

Üks ühishaud asub Pilistvere külas, kuhu Vene armee allikate andmeil on väidetavalt maetud 26 hukkunud sõjaväelast. Selle hauatähise esiküljel on tahvel eesti- ja venekeelse tekstiga "Igavene au kangelastele, kes on langenud võitlustes vaenlase vastu ja on andnud oma elu meie rahva vabaduse ja õnne eest".

Teine ühishaud on Suure-Jaani linnas, kuhu on maetud arvatavalt 24 inimest, neist kaks nimeliselt. 1951. aastal ühishauale püstitatud mälestusmärgi kohta 1971. aastal koostatud aktis on kirjas, et 1941. aasta juulis langesid Suure-Jaanis neli punaarmee ohvitseri, kes maeti alul linnakalmistule, hiljem on nad nõukogude korra ajal ümber maetud Köleri tänava äärsele haljasalale. Ühtlasi maeti sinna ümber ka punaarmeelaste põrmud, kes langesid samal ajal Sürgavere tee ääres Raguni oja kaldal. Kohalike elanike mälestuste põhjal tegelikult ümbermatmist ei toimunud.

Kolmas ühishaud ja teisaldamist ootav Teise maailmasõja mälestusmärk asub Võhma linnas, kuhu NL-i aegse passi järgi on maetud 60 sõdurit. Samba esiküljel olevale marmortahvlile on kirjutatud eesti- ja venekeelse tekstiga "Igavene au kangelastele, kes on langenud võitlustes vaenlase vastu ja on andnud oma elu meie rahva vabaduse ja õnne eest".